Eesti naissportlased Kreete Verlin, Marlen Heldemeel ja Simone Viidas alustavad koostöös BonBon Lingeriega naistele suunatud heategevuslikku projekti

Fotod: Mara Gunja 

Stiil: BonBon Lingerie

 

Meie kõigi elus leidub imenaine, kes on meie silmis millegi poolest kõikvõimas. On see meie ema, kes alati teab, mida väljapääsmatus olukorras teha, edukas naisjuht, kelle vaated meid inspireerivad, sõbranna, kes suudab alati meie tuju tõsta või me ise, kui saavutame midagi, mis esmapilgul tundus ilmvõimatu. Ja siis on need naised, kes saavutavadki ilmvõimatut - naissportlased. Kergejõustiklane Kreete Verlin (26), hiit-treener Marlen Heldemeel (34) ja kick-poksija Simone Viidas (23) on naissportlased, kes ei ole hiilgavad mitte ainult oma isiklike saavutuste poolest, vaid inspireerivad ka meid iga päev olema parim versioon iseendast. Nemad ongi maailma kõige tugevamad naised, kuid, kelle tugevus inspireerib neid?

 

Nimetame nad ühiskonna nähtamatuteks naisteks. Naised, kelle supervõime on nende sisemine tugevus hirmud ületada ja elada. Nad ei pruugi meie elus leiduda ega meedias figureerida, kuid täpselt nagu kõik imenaised erinevates fantaasiamaailmades, on nad alati olemas varjatult meie seas. Kreete, Marlen ja Simone on valinud Puuetega Naiste Ühenduste Liidu, MTÜ Eesti SV tugigrupi ja Eesti Naiste Varjupaikade Liidu liikmed oma imenaisteks. Loe läbi südamlik intervjuu täis imelisi mõtteid ja super-nõuandeid ning saa teada miks otsustasime annetada kahe järgmise kuu jooksul kolmele naistega seotud heategevusele oma kogukäibest 2%.

 

1. Mis inspireeris Sind spordiga alustama?

KREETE: “Olen kogu lapsepõlve aktiivne olnud. Kõik suved veetsin maal vanavanemate juures. Väikeses külas liikusime ringi ainult jala või ratastega, poodi jäätise järgi oli vaja vändata 4km, mereäärde lausa 8km. Lapsena tundusid need distantsid üüratu pikad. Usun, et aktiivsetest suvedest spordipisik külge hakkaski. Kui mõtlen tagasi oma esimeste spordi mälestuste peale, siis meenub mulle lasteaedade vaheline teatejooks, kus ma viimases vahetuses kõige väledamini teistes vahetustes jooksnud lastest mööda jooksin. See oli selline hetk kus ma taipasin, et ma vist jooksen teistest päris palju kiiremini. Koolis kehalise tundides, kui pidime aja peale jooksma, tahtsin alati kiirem olla kui vanemate klasside tüdrukud ja poisid. Kergejõustikuni jõudsin 2008 aastal, kui olin just viiendasse klassi läinud. Kui olin kergejõustikuga juba natukene tegelenud, siis mäletan, kuidas osad poisid tahtsid vahel muga ikka võidu joosta. Kõik pidid saba jalge vahel tunnistama, et üks väike punapäine tüdruk jookseb neist kiiremini. Kõik sellised väikesed võidud kinnitasid mulle, et olen jõudnud õige spordi juurde.” 

 

MARLEN: “Sport on olnud osa minu elust juba lasteaia east saadik. Küll aga ei osanud ma end kunagi näha treenerina. Tol hetkel veel ei olnud tegemist kindlasti mitte motivatsiooni ja inspireerimisega, vaid tundsin, et tahan olla tugev ja osav. Põhikooli eas alustasin kickpoksiga. Edasi sealt klassikalise poksiga, siis liikusin jõusaali ja seejärel tuli treeneritöö - kus siis need kõik sai kombineeritud. Harrastan kõiki neid valdkondi tänagi. Sport on nii huvitav asi - see ühendab inimesi kõige ilusamal viisil. Toob esile meie parima. (Mitte Nokia ei ühenda inimesi)”

  

SIMONE: “Ma olen spordiga terve elu tegelenud. Hakkasin roomamisest ujuma, väiksena isaga suusatamas käima ja seejärel erinevatel aladel võistlema. Alustasin ujumisvõistlustest, siis hakkasin iluuisutama ja võistlema, tantsima ja võistlema, võidusõitma ja võistlema ning lõpuks ka siis poksima ja võistlema. Ma olen kindel, et tahe spordiga tegeleda ja end proovile panna tuli mu perekonnalt, sest kõik minu lähedased on oma elus tippspordiga tegelenud. Sporti mitte teha ei olnud justkui variant. Võimalus valida, millega tahan tegeleda ja erinevaid alasid katsetada tagas, et mul on terve elu spordiga hea suhe. Tänu sellele ei ole ma sporti kunagi vaadelnud kui ebameeldivat kohustust vaid näinud seda kui imelist kingitus mulle, mu kehale ja mu mõttemaailmale.”

 

 

“Sport on nii huvitav asi - see ühendab inimesi kõige ilusamal viisil. Toob esile meie parima.”


 Marlen võtab kõik väljakutsed vastu kandes Coco Hearti kolmnurk-rinnahoidjat, avatud püksikuid, sukahoidjat ja sukki

 

2. Kes oli lapsepõlves Sinu suurim naiseeskuju?

KREETE: “Mäletan, kuidas 2008 aastal suu ammuli Pekingi Olümpiamänge telekast vaatasin. Imetlesin väga, kuidas Jamaica naissprinterid domineerisid. Võimas oli näha, kuidas naised nii kiiresti joosta suudavad. Eesti kergejõustiku sportlastega tutvudes imetlesin lapsena väga Ksenija Baltat ja Grit Šadeikot, kuna nad võidutsesid just nendel aladel, mida mina noorena palju tegin. Ei osanud lapsena unistatagi, et täiskasvanuna nende mõlemaga koos võistelda saan. Imetlesin alati ka enda ema, kes väga-väga harva, kui üldse, astus koduuksest välja ilma sättimata. Tunnen, et kasvades üles ema kõrval, kes igal hommikul näo pähe tegi ning õhtuti rullid peas magama läks, on ka minu rutiini mõjutanud.”

 

MARLEN: “Minu iidolid olid tolleaegsed populaarsed naissportlased - enamasti tennisistid. Mäletan, kuidas käristasin nende pilte ajakirjast välja ja kleepisin moodboardi stiilis kuhugi seinale. Imetlesin, kuidas nad suudavad end maailma mastaabis pedestaalile mängida. Imetlesin kuidas inimesed neid imetlesid. See on alati nii inspireeriv näha, et keegi suudab oma eksistentsiga teisi motiveerida. See tunne paneb ka mind ennast tegutsema.”

 

SIMONE: “Ma olen alati olnud iseenda suurim eeskuju ja seda juba noorest saati. Mind inspireerib see, kuidas ma pideva võistluse käigus iseendaga ennast ületan ja läbi selle saavutan. Ma ise olengi enda suurim motivatsiooniallikas ja tahan alati endast parem olla.”

 

 

“Mind inspireerib see, kuidas ma pideva võistluse käigus iseendaga ennast ületan ja läbi selle saavutan. Ma ise olengi enda suurim motivatsiooniallikas ja tahan alati endast parem olla.”

Simone on ohtlikult seksikas Mara kollektsiooni laia pitsiga push-up rinnahoidjas ja tangades

 

3. Mida tähendab Sinu jaoks olla naine spordis?

KREETE: “Spordis on alati domineerinud rohkem mehed, seega tunnen, et silmapaistva naissportlasena saan ma olla eeskujuks väga paljudele teistele noortele tüdrukutele, et innustada neid samuti leidma endale sobilik spordiala. Naissportlasena tunnen, et just meil on võimalik stereotüüpe murda ning soovin läbi enda teekonna näidata, et ka muskulaarsema kehaehitusega naised võivad olla väga naiselikud.” 

 

MARLEN: “Tippspordiga ma ei ole ise kunagi tegelenud. Pean ennast rohkem elustiilisportlaseks. Minu kogemus on pigem üleni positiivne, sest alati leian erinevate inimestega, kellel on sama hobi, mis minul ühise keele. Sport ühendab.”


SIMONE: “Positiivne on, et naisena võib sageli olla endale lihtsam leida sponsoreid, saada kajastust ja väljendada oma mõtteid, eriti tegutsedes spordialaga, kus naisi palju ei leidu. Ja muidugi lisaks kõigele on naine spodis olla ülivinge! Pole vahet, kas sa oled poksiringis, staadionil või jõusaalis, see on SINU koht, kus saad olla 100% sina ise. Sa saad ennast väljendada ja sind ei huvita, mis su ümber toimub, mida keegi sinust arvab või kuidas sa välja näed.”

  

“Naissportlasena tunnen, et just meil on võimalik stereotüüpe murda ning soovin läbi enda teekonna näidata, et ka muskulaarsema kehaehitusega naised võivad olla väga naiselikud. “

 

Kreete tunneb end kõige vabamalt kandes Hope kollektsiooni tugikaartega rinnahoidjat ja tangasid.

 

 

4. Millised on suurimad murekohad, millega naised spordimaailmas kokku puutuvad?

KREETE: “Tihti kritiseeritakse naissportlasi siis, kui meil ei ole 20ndate lõpuks veel ühtegi last saadud. Väga vokaalselt räägivad sellest just pigem mehed. Vastupidiselt ei huvita kedagi, kas mees on 30ndates juba isaks saanud või mitte. Kriitikarahe alla satutakse just siis, kui sportlane enam võib olla oma parima sooritustaseme juures ei ole. On jäänud mulje, et tasustamise osas ollakse samuti meestega heldemad kui naistega. Üleüldiselt on mehed läbi aja spordis rohkem au sees olnud, kuna sport on paljude inimeste arust siiski maskuliine tegevus. Õnneks tundub, et aastatega on olukord paremaks muutunud ja muutumas.“



MARLEN: “Treenitud naised saavad tihti halvustavaid kommentaare oma kehade pärast, sest seda ei peeta stereotüüpselt naiselikuks vormiks. Klassikaline lause mis tuleb enamasti diivanisportlastelt meestelt on: “appi, sa ju oled varsti HULK (või midagi hästi sarnast)!” Ma kunagi ei mõista mis selle lause sisu mõte on - kas sa oled mures minu pärast? kas sa oled kade? kas sa soovid minuga suhelda ja ei oska kuidagi muudmoodi läheneda? Täna enam ma ei vaevu isegi vastama sellistele küsimustele sest tean automaatselt, et meil ei ole millestki rääkida, kui Sa arvad enda keha eest hoolt kandva naise kohta selliselt.” 


SIMONE: “Leian, et ühiskonnas vajab veel kanna kinnitamist naiste hormonaalse poole treeningutel arvesse võtmine. Me ei ole mehed ja ega me ei saa alati ka treenida nagu mehed. Seda, et meie kuutsükkel on erinev meestest ja on nädalaid, kus meil ei ole seda vajalikku plahvatuslikku energiat on vahel keeruline selgeks teha nii treeneritele, kui ka iseendale.” 

 

 

“Klassikaline lause mis tuleb enamasti diivanisportlastelt meestelt on:“appi, sa ju oled varsti HULK (või midagi hästi sarnast)! Tean automaatselt, et meil ei ole millestki rääkida, kui Sa arvad enda keha eest hoolt kandva naise kohta selliselt.”

 Marlen tunneb end maailma tugevamana Sage kollektsiooni push-up rinnahoidjas ja tangades.

 

 

5. Kuidas distsiplineerid ennast spordis ehk haarad kontrolli enda elu, mõistuse ja keha üle? 

KREETE: “Mõistuse kontroll tuleb suuresti kaasa lapsepõlvest, kuna vanemad on õpetanud, et iga negatiivne kogemus on millegi jaoks vajalik. See kasvatab vaimu. Kui sooritus on olnud kehva, siis pigem võtan seda kui positiivset õppetundi ning liigun pea püsti edasi. Rasketel hetkedel piisab mul vaid meenutada, millised on mu eesmärgid ning unistused. Tihti mõtlen tagasi mineviku olukordadele ja kinnitan endale, et kui sellel ajahetkel oma asjaga hakkama sain, siis nüüd saan ka praegu. Sport on mind muutnud vaimselt paindlikuks ning tänu sellele ei löö ma verest välja, kui elu viskab vahel teele ette ületamatutena tunduvaid takistusi.”

 

MARLEN: “Distsipliin on alati otsus. Sest see on enamasti mugavustsooniväline tegevus. Me kõik tahaksime olla spontaansed ja teha asju ainult nii palju kui on tore, hea ja mugav. Ja kui läheb ebamugavaks, siis puhata ja mängida. Aga naljakalt on elu dünaamika üles ehitatud nii, et eesmärkideni jõuavad ja suuri asju saavutavad vaid distsiplineeritud, sest see on omadus, mis paljudel puudub. Mida, aga paljud ei mõista on see, et distsipliin on treenitav. Ja Sul on see potentsiaal. Sa ei pea olema enda laiskuse ohver.” 

 

SIMONE: “Ma tulen perest, kus minu ideid on alati toetatud ja keegi ei ole kunagi öelnud, et mu unistused on liiga suured. Pigem just utsitatakse veel rohkem vaeva nägema. Arvan, et tänu sellele ongi mul meelestatus, et ma saan 100% kõigega hakkama, mida ma vähegi teha tahan ja ette võtan. Muidugi kahtlen ka mina endas, sest see on täiesti inimlik, kuid saan alati negatiivsel mõttel sabast kinni ja sunnin ennast jälle uskuma. Alla anda on ju lihtne, aga paljud asjad jääksid tegemata, kui teeksin asju ainult siis, kui need on lihtsad.”

 

“Eesmärkideni jõuavad ja suuri asju saavutavad vaid distsiplineeritud, sest see on omadus, mis paljudel puudub. Mida, aga paljud ei mõista on see, et distsipliin on treenitav. Ja Sul on see potentsiaal.”

 Marlen saavutab erakordse enesekindluse Coco Heart bodis.

 

6. Mis on Sinu suurimad õppetunnid enesekindluse ja enesearengu valdkonnas?

KREETE: “Lapsena oli mul enesekindlus alati laes. Kusagil 17-18 aastaselt hakkasin liiga palju mõtlema ning minu sees tekkisid mõtted, mille tagajärjel tundsin end aastaid ebakindlana. Vanemaks saades leidsin enda jaoks tehnikaid, et end maha rahustada ja kadunud enesekindlus uuesti üles leida. Tunnen, et 26. aastaselt olen enesekindlam kui kunagi varem. Enesearengule aitas väga palju kaasa see, kui otsustasin 2019. aastal USA-sse ülikooli õppima minna. Pidin enda mugavustsoonist välja astuma ning suurde võõrasse kultuuriruumi sisenema. Tänu sellele kogemusele tekkis uus mindset, et arenemiseks tuleb vastu võtta väljakutseid, mis ei pruugi üldse meeltmööda olla. Näiteks ei meeldi mulle siiani avalikult esineda, aga olen oma hirmuga võitlemiseks võtnud vastu 90% ulatuses esinemispakkumisi.”


MARLEN: “Lumepall enesekindluse ja enesearengu vallas sai korraliku hoo sisse kui 19-20 aastasena otsustasin koduriigist lahkuda ja minna seiklema aastateks. Ma tean täna, et ma ei oleks kunagi endas neid sügavusi avastanud, kui ma ei oleks läinud ära oma keskkonnast ja sattunud olukordadesse mida uneski ei oleks ette näinud. Selle eest, kuidas kogu eelnev elu mind voolinud on olen ma nii tänulik. Elan teadlikult kõikide meeltega, tean oma potentsiaali ja tunnen, et ma olen näinud vaid jäämäe tippu.“


SIMONE: “Tõeline enesekindlus algab seestpoolt. Enne, kui lähme oma väliskeha muutma peame oma harjumuste ja mõttemustritega tegelema. Isegi kui ma oleksin oma parimas vormis, ei muudaks see mind enesekindlaks, sellepärast, et mul sisemuses oleksid ikka kahtlused, mis mu mõtlemist õõnestaksid. Enesearengu valdkonnas on minu suurim õppetund see, et pisikestes detailides ja väikestes sammudes peitub suur jõud. Kui elutempo läheb väga kiireks, siis tihti unustan tegeleda enda ja enesearenguga kuni ühel hetkel tunnen, kuidas kõik hakkab logisema. Mu tervis hakkab logisema, mõtted pole enam nii positiivsed, olen tihti haige ja siis saangi aru, et ma tegelikult olen kõrvale kaldunud endale aja võtmisest oma rutiinides kinni olemises. Jõud peitub järjekindluses ja endale aja leidmises. Kui mina ei tee seda ära, siis mitte keegi ei tee seda minu eest ära. Mina ise vastutan enda elu ja õnnelikkuse eest.”

  

“Arenemiseks tuleb vastu võtta väljakutseid, mis ei pruugi üldse meeltmööda olla. Näiteks ei meeldi mulle siiani avalikult esineda, aga olen oma hirmuga võitlemiseks võtnud vastu 90% ulatuses esinemispakkumisi.”

 Kreete on alati stardivalmis naiselikus Harmony luksuskollektsioonis. Harmony müügil e-poes ja esinduspoodides alates 26.09.

 

7. Defineeri tugevus, naiselikkus ja nende omavaheline seos täpselt nii nagu Sina neid mõtestad.

KREETE: “Füüsiline tugevus on julgus, enesekindlus, liikuvus, sihikindlus. Naine, kes kuulab oma keha. Vaimne tugevus on minu silmis säilenõtkus. Mida parem on inimese kohanemisvõime rasketes ning keerulistes olukordades, seda kergem on mentaalselt elus hakkama saada. Sport ongi parim koht, kus minu arust enda säilenõtkust treenida ning siis igapäeva elus seda rakendada.  Naiselikkus tähendab minu jaoks mõneti mitte stereotüüpiliselt võimsust, tugevust, julgust, tasakaalukust, jumalikkust. Tugevuse ja naiselikkuse vahele võib minu arust panna võrdusmärgi. Naised julgevad olla emotsionaalselt avatumad ja haavatavad, see ongi meie suurim tugevus.”


MARLEN: “Minu jaoks on tugev inimene emotsionaalselt küps ja tasakaalukas, teadlik enesest ja alandlik ümbritseva ning maailma suhtes. Olen nõus faktiga, et areng kummaski vallas ei lõpe kuni elame. Tugevust ei defineeri minu jaoks mitu lõuatõmmet keegi suudab tõmmata või mitu burpeed 2 minuti sees teha. Tugev inimene keegi, kellel on distsipliin regulaarselt end kohale vedada ilma vabandusteta. Füüsilise ja vaimse maailma sümbioosi ja tugevust me näeme ja tunnetame. Seda ei pea ega saa tõestada.”


SIMONE: “Tugevus on see, et isegi , kui oled täiesti pikali löödud ja sul pole õrna aimugi, kuidas sealt tõusta, sa ikkagi otsustad, et sa saad tagasi jalule, isegi teadmata, kuidas seda teha. Sa usud endasse ja oma missiooni. Naiselikkus on endaga ühenduses olemine, oma piiride seadmine ja oma hääle leidmine. Tugevus ongi naiselik olemine ja naiselik olemine on tugevus. Naiselikkusega ühenduses olemine aitab Sul avastada oma missiooni ja tugevus selle lõpuni viia.”

 

“Tugevust ei defineeri mitu lõuatõmmet keegi suudab tõmmata või mitu burpeed 2 minuti sees teha. Tugev inimene keegi, kellel on distsipliin regulaarselt end kohale vedada ilma vabandusteta.”

Marlen leiab vajaliku naiseliku jõu peagi müügile tulevast Chaose ja Two-Toned kollektsioonist. Chaos ja Two-Toned müügil e-poes ja esinduspoodides alates 26.10 .

 

8. Sinu nipid naiselikkusega kontaktis olemiseks.

KREETE: “Naiselikkus on minu enda jaoks suhteliselt uus tunne, kuna kogu elu on mulle sisendatud, et olen väga mehelik. Tunnen, et enda naiseliku poolega saan kõige enam kontakti, kui saan iseenda eest hoolitseda. Sinna alla käib treenimine, hea toit, oma näonaha ja juuste eest hoolitsemine, kvaliteeti investeerimine, ka jumaliku pesu kandmine. Naiselikkus käib üle minu lainetena. On päevasid, kus energeetilisel tasemel tunnen end ülimalt naiselikuna ning järgmisel hommikul võin ärgata üles ja tunda, et olen rohkem mehelikus energias. Olen ajaga aru saanud, et suuresti sõltub hetkel minu naiselikkus sellest, milline ma peeglist vaadatuna välja näen. Mingitel perioodidel kannan ainult dresse ning nüüd tagasi vaadates saan aru, et just sellistel dressiperioodidel kaotangi oma naiselikkusega kontakti.”

  

MARLEN: “Kuna mu töö on viimased 10 aastat veedetud dressides, retuusides ja tossudes, siis vabal ajal riietun end extra naiselikult. Samuti veedan kodus oldud aja enamasti paljalt, mul on palju peegleid kus ka visuaalselt naiseks olemist nautida saan. Tantsin palju, igal võimalusel. Lisaks on atraktiivne inimene emotsionaalselt küps - sellegagi tunnen, et pean iga päev panuse andma. Sport maandab mind. Nii, et kui on vaja minna ja paremaks inimeseks saada, siis ma lähen trenni või rattaga sõitma. Ma tõesti naudin naiseks olemist iga meelega.”

 

SIMONE: “Ma olen igapäevaselt väga maskuliinses keskkonnas. Varem ei saanud ma poksitrenne andes aru, kui oluline on enda naiseliku poolega ühenduda. See kindlasti väljendus ka minu lähisuhetes, kus ma alati üritasin panna nö pükse oma jalga ja kontrollida kõike. Ma lihtsalt ei lasknud olla endal naine. Täna olen teadlik sellest ja oskan sellele tähelepanu juhtida. Olen märganud, et olen enim oma naiselikkusega kontaktis siis, kui ma lasen endal olla lihtsalt mina ise. Kui ma teen enda jaoks piisavalt vaba aega, kui ma liigun, kui ma söön head toitu ja veedan aega oma lähedastega ja, mis peamine, kui ma ei ole kogu aeg on the go vaid saan olla rahulikult õrn.”

 

Simone kanaldab oma sisemist imenaist müügile saabuvas Chaose kollektsiooni bodis. Chaos müügil e-poes ja esinduspoodides alates 26.10. 

 

9. Milline pesu võidab Sinu jaoks kuldmedali?

KREETE: “Pesu, mida seljas ei tunnegi. Eelistan pehmeid pitsist rinnahoidjaid ning alumise osana tangasid. Minu vaieldamatu kuldmedali võitja on ülipehme ja mugav Hope tugikaartega rinnahoidja ja tangad. Lisaks üllatas mind poodiumil Harmony -  ma ei oleks eales oodanud, et lillakas-pruun toon minu iseärasusi niivõrd kaunilt rõhutada võiks.”


MARLEN: “Müstiliselt seksikas komplekt, mis sobib minu kehaga. BonBoni valikust on selleks vaieldamatult Chaos, lisades sinna juurde kindad ja sukad on kombo kindlasti kuldmedalit väärt. Kui kannan spordipesule vahelduseks tavapesu, siis 99% mudelitest on braletid ja brasiilia lõikega aluspüksid. Kuna trenni tehes on tuharad kasvanud ja rinnad kahanenud, tunnen, et täpselt need lõiked sobivad täna minu kehaga kõige enam.”


SIMONE: “Mugav, toetav ja seksikas. Olen pidevalt liikvel seega minu ideaalne rinnahoidja hoiab mind sama mugavalt, kui spordirinnahoidja. Seksikus on oluline, sest olles kogu aeg meeste seltskonnas spordiriietes, aitab peidetud seksikas pesu tekitada minus vajaliku naiseliku tunde. BonBoni kollektsioonist on medalivõitjad Hope ja Sage pesukomplektid.”

 

Kreete võidutseb oma lemmikkollektsioonis Harmony, mis jõuab müügile 26.10.

 

10. Kes on Sinu imenaised?

KREETE: “Minu imenaised on Puuetega Naiste Ühenduste Liidu liikmed. Puuetega inimeste põhiõigusi eiratakse pidevalt ning takistatakse nende juurdepääsu palgatööle. Oluline on välja tuua, et puuetega inimesed satuvad viis korda surema tõenäosusega vägivalla ohvriteks. Paljud puuetega naised kogevad oma elu jooksul seksuaalset või füüsilist vägivalda. Kahjuks puutuvad puuetega naised kokku väga palju diskrimineerimisega ning töötavate naiste sissetulek on väike, mistõttu on nad suurema vaesuse ning sotsiaalse tõrjutuse ohus. Välja toomata probleeme on veel palju. Selles organisatsioonis töötavatele inimestele vaatan auga alt üles, kuna seistakse vähemuses olevate naiste õiguste ning heaolu eest. Üldjuhul on selles valdkonnas töötavad isikud alaväärtustatud. Puuetega inimeste probleemid ei saa piisavalt avalikku tähelepanu. See peab muutuma.”


MARLEN: “Mind inspireerivad MTÜ Eesti SV Tugigrupi naised. Iga inimene, kes suudab ja tahab sellisest olukorrast välja ronida ja mitte lasta ülejäänud elu oma traumal end defineerida on suurim tugevus. Naiste seksuaalne väärkohtlemine on pisendatud ühiskonnas olematuks ja tähtsusetuks. SEE VAJAB rohkem ilmavalgust. Nagu trauma peaks olema ainult välispidiselt visuaalne ja siis ta tundub piisavalt traumeeriv kaudsetele, et seda tõsiselt võetaks. Jättes tähelepanuta fakti, et kui me sisemiselt oleme katki, siis meie välismaailm, isiklik elu ja sotsiaalne elu ei saa ka kunagi toimima saada. Kui suhe iseendaga saab sellise löögi nagu seksuaalne vägivald - siis sealt uuesti üles ehitada usaldust elu ja ümbritseva vastu on pikk ja käänuline teekond, mis vajab kõike võimalikku abi ja toetust.”


SIMONE: “Valisin oma heategevuslikuks organisatsiooniks Eesti Naiste Varjupaikade Liidu, sest igal inimesel on õigus tunda ennast vaba, austatuna ja väärtuslikuna. Iga kolmas naine Eestis on alates 15-ndast eluaastast kogenud vähemalt ühe korra mingisugust vägivalda. ENVL pakub tuge igas eesti maakonnast naiste tugikeskuste näol. Nad pakuvad nii vägivalla ohvritele emotsionaalset tuge, jagavad informatsiooni abisaamise ja võimaluste kohta üle Eesti, annavad asjaajamisjuhiseid suhtlemisel riigi, kohaliku omavalitsuse ja teiste vajalikke teenust osutavate asutustega ning muidugi pakuvad vajadusel ka turvalist pelgupaika päris juhtumi või vägivalla ohu korral. Nad teevad ohvritele võimalikuks aja maha võtmise, tasuta psühholoogilise nõustamise, teraapia ja õigusabi saamise. Ohvril ei ole vaja ennast süüdistada. Vägivallast on väljapääs ja nemad aitavad seda leida.”

 

Simone saab kontakti oma naiselikkusega Hope kollektsiooni push-up rinnahoidjas ja tangades

 

 

BonBon Lingerie jagab 2% kogu oma esinduspoodide ja e-poe müügitulust võrdselt kolme sportlastele südamelähedase organisatsiooni vahel. Kampaania kestab 18.septembrist 19.novembrini ja kehtib kõikidele luksuspesu toodetele. Aitame ühiskonna nähtamatud supernaised teha nähtavaks, sest kõik naised väärivad imesid.


Aitäh, et aitad meil maailma muuta naistesõbralikumaks. Naiseks olemine peab olema imeline iga naise jaoks.

LEAVE A COMMENT

All comments will be reviewed before publication